Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati Johannes Varese valitsuse asemel alates 25. augustist 1940, pärast II Riigivolikogu poolt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni vastuvõtmist ja seniste Eesti riigiasutuste ümbernimetamist rahvakomissariaatideks. Eesti NSV RKN tegutses kuni 25. märtsini 1946. Seejärel reorganiseeriti asutus Eesti NSV Ministrite Nõukoguks.

Vastavalt 1940. aasta Eesti NSV Konstitutsiooni §-le 45 moodustati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eesti NSV Ülemnõukogu poolt järgmises koosseisus:

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitjad;
• Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni esimees;
• Eesti NSV Rahvakomissarid: Kergetööstuse; Kohaliku tööstuse; Rahanduse; Põllutöö; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Hariduse; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse; Töö; Riigikontrolli rahvakomissarid ja
• Üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinikud.

Eesti NSV liiduvabariiklikud rahvakomissariaadid: Kergetööstuse; Põllutöö; Rahanduse; Kaubanduse; Siseasjade; Kohtu; Tervishoiu; Riigikontrolli RK.

Eesti NSV vabariiklikud rahvakomissariaadid: Kohaliku tööstuse; Hariduse; Töö; Kommunaalmajanduse; Sotsiaalkindlustuse RK.

Eesti NSV RKN ülesanded olid:

• a) ühtlustada ja suunata Eesti NSV vabariiklike ja liiduvabariiklike Rahvakomissariaatide ja teiste temale alluvate majanduslike, administratiivsete ja kultuuriliste asutuste tööd; ühtlustada ja kontrollida üleliiduliste Rahvakomissariaatide volinike tööd;
• b) koostada Eesti NSV rahvamajanduslik plaan, esitada see Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abinõusid rahvamajandusliku plaani teostamiseks;
• c) koostada Eesti NSV riigieelarve ja kohalike eel­arvete kokkuvõtte, esitada riigieelarve Eesti NSV Ülemnõukogule kinnitamiseks ja võtta tarvitusele abi­nõusid Eesti NSV riigieelarve ning kohalike eelarvete täitmiseks;
• d) võtta tarvitusele abinõusid ühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanike õiguste kaitseks;
• e) juhtida ja kontrollida maakondade töötava rahva saadikute nõukogude täitevkomiteede tööd;
• f) tarviduse korral moodustada erikomiteid ja talitusi Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures majandusliku ja kultuurilise ülesehituse alal.

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu I koosseis aastatel 1940–1941:

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Harald Haberman (1940–1944)

Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Majandusnõukogu. Nõuandev organ Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures, moodustati 2. oktoobril 1940. Nõukogu tegevus katkes 1941. aasta juulis, pärast Teist maailmasõda uuesti ei moodustatud[2].
• NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Mõõtude ja Mõõteriistade Komitee Voliniku Valitsus Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures[3];
• NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kinokomitee volinik;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Raadiokomitee;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944)
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus[4];
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus[5], juhataja Johannes Semper, kaadrite osakonna juhataja August Alle;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Plaanikomisjon[6] (1940–1941, 1944–1946)
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon[7] (1940–1945), esimees Voldemar Kuimet;
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu usaldusmees Saksa Usaldusvalitsuse juures (1940)[8]. Saksa Usaldusvalitsus oli Saksa Riigi eriline korraldusasutis, kellel oli volitused Umsiedlungiga Eestist lahkunute registreeritud ja mahajäänud ning ülekandmiseks määratud Ümberasujate kogu varandust valitsemisele võtta, võimalikult viivituseta likvideerida ja lõplikult korraldada ning ühtlasi hoolitseda ümberasustatute mahajäävate võlgade ning kohustuste katmise eest[9]. Ametikoht likvideeriti oktoobris 1940.

Teise maailmasõja lahingute ajal Eestis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Eestis ei tegutsenud. Aastatel 1941–1944 oli Eestis Saksa okupatsioon ja Eesti Omavalitsus ning 18.–22. septembrini 1944 Otto Tiefi valitsus.

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu koosseis aastatel 1942–1944:

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu koosseis aastatel 1944–25.03.1946:

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Asjadevalitsus, Asjadevalitseja Aleksander Borkman (1945)

Rahvakomissaride Nõukogu juures tegutsesid ka

• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Repatrieerimise Osakond
• NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Usukultusasjade Nõukogu volinik Eesti NSV-s
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu Riigimõisate Peavalitsus (1940–1941, 1944–1945[12]) / Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sovhooside Peavalitsus (1945–1946)[13].
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Töönduskoperatsioonide Peavalitsus.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Riiklik Kirjastuskeskus.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Vabariiklik Tööjõureservide Valitsus, ülem Vassili Redikson.
• Eesti NSV Raadiokomitee, esimees (1944–1949) Paul Uusman.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Tselluloosi- ja Paberitööstuse Valitsus[14] (1944–1946). Valitsusele allusid: 1) V.Kingissepa nim. Tselluloosi- ja Paberikombinaat; 2) Kehra Sulfaattselluloositehas; 3) Kohila Paberivabrik; 4) Türi Tselluloosi- ja Paberivabrik (lõpetas tegevuse 01.04.1948 ja anti üle Kohila Paberivabrikule); 5) Räpina Paberivabrik 6) Joaveski Kartongivabrik.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Autotranspordi Peavalitsus, mis moodustati 1944. aasta novembris[15]. Autotranspordi Peavalitsuse alluvuses asusid bensiiniautomaatjaamad Tallinnas: Tatari tänav nr. 1, Karl Marxi tänav nr. 4, Aia tänava ja Vana-Viru tänava nurgal, Mere puiestee ja Viru väljaku nurgal, Inseneri tänav nr. 3, Tatari tänav nr 58, Tartu maantee nr. 87, Narva maantee nr. 3, Narva mnt nr. 9, Koidula tänav ja Köhleri tänava nurgal ja Pärnu maantee 133.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Varustuse ja Turustuse Vabariiklik Kontor.
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kunstide Valitsus. Kunstide Valitsuse juhatajad: 12.1940 - 02.1948 Johannes Semper, 02.1948 - 06.1949 Kaarel Ird, 06.1949 - 07.1950 Ülo Taigro, 07.1950 - 04.1953 Maks Laosson[16].
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Reevakueerimise Komitee (1944–1946)[17].
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Sõjaväelaste Perekondade Riikliku Hooldamise ja Heaolu Valitsus, oli 1944. aastal teise maailmasõja NSV Liidu tagalas tegevust alustanud ja 1944. aasta sügisest Tallinnas tegutsenud sõjaväe sõjaväelaste perekondade sotsiaalteenuseid osutanud üksus[18], valitsuse juhataja Bernhard Veimer.
• Eesti NSV Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, esimees alates 13.09.1945 Georg Abels[19].
• Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Hindade Komisjon

• Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu
• Eesti NSV ministeeriumite loend